Kas paastumine poleb rasva

Üle 13 tunni pidevalt paastudes võivad tekkida samuti probleemid, näiteks sapikivide teke. Mis on ohutu?

Samuti võid mõelda, et mida see sulle annab? Vastus: väga palju!

Sissejuhatus: mis asi on vahelduv paastumine?

Paastumise näol on tegemist iidse saladusega. Iidsega sellepärast, et seda on praktiseeritud aegade algusest peale ning saladusega, sest selle harjumuse raviv jõud oli unustuse hõlma langenud — kuni õnneks see hiljuti taas meelde tuletati!

  • Kui ei, siis on see artikkel just sulle!
  • Mis on intermittent fasting ehk vahelduv paastumine? - SIIM MESIPUU
  • Kõik, mida pead paastumisest teadma Photo by bruce mars from Pexels Kui veel mõnda aega tagasi oli paastumine pigem kitsale ringkonnale tuttav protseduur, siis tänaseks on see saanud paljudele inimestele lausa elustiiliks.

Seda kontseptsiooni on viimastel aastatel jälle praktiseerima hakatud ning see on jõuliselt sisenenud terviseteadlike inimeste igapäevaellu. Olgugi, et vahelduval paastumisel on tohutu positiivne potentsiaal, tuleb sellega siiski ettevaatlik olla ning see ei sobi kõikidele. See siin ei ole meditsiiniline nõuanne — kui sul on mõni haigus või võtad ravimeid, siis konsulteeri oma perearstiga.

Kuidas vahelduv paastumine toimib?

Sissejuhatus: mis asi on vahelduv paastumine? Nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis paastumine ei ole midagi uut. Inimesed on erinevatel religioosetel ja spirituaalsetel põhjustel paastunud aastasadu.

Viimastel aastatel on vahelduv paastumine inglise keeles: intermittent fasting — sa ei söö tunni vältel vahest pikemalt mitte midagi — äärmiselt palju tähelepanu saanud ning just selle tohutute positiivsete mõjude pärast. Paastumine, kas see pole mitte lihtsalt nälgimine? Ei, kindlasti mitte, sest neil kahel on üks väga suur erinevus: kontroll. Nälgimine on tahtmatu söögipuudus või sellele juurdepääsu puudumine, mis viib kannatuste Kas paastumine poleb rasva äärmisel juhul isegi surmani.

Paastumine on vabatahtlik toidu tarbimise piiramine teatud perioodi vältel — tervislikel, spirituaalsetel või mõnel muul põhjusel.

Rasked ajad - Day of eating - RASV PÕLEB Ep.8

Paastu peetakse inimese poolt, kes pole alakaaluline ehk tal on piisavalt keharasva. Kui paastumine on tehtud korrektselt ei tähenda see kannatamist ning kohe kindlasti mitte ei vii see surmani.

Toiduainetes on olulised neis leiduvad toitained — valgud, lipiidid rasvadsüsivesikud, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid ja vesi. Nendest valgud, rasvad ja süsivesikud on peamised energiakandjad, valgud ka kehaomaste valkude ülesehitamise lähtematerjal. Põhjendatud toidulaud Toiduained ja neist valmistatud toidud võivad olla lihtsad, kuid peaksid sisaldama elutegevust tagavaid toitaineid vajalikes vahekordades ja hulkades.

Nagu sa näed siis paastumine ja nälgimine on kaks täiesti erinevat asja. Paastumise puhul on sul juurdepääs toidule olemas ning see on kergesti kättesaadav, kuid sa ise lihtsalt otsustad mingi teatud perioodi vältel mitte süüa. Paastumisel ei ole ühte kindlat metoodikat, sest see viitab perioodile, mil sa ei tarbi toitu ehk iga hetk kui sa ei söö, sa tegelikult paastud. Näiteks paastuvad kõik inimesed õhtusöögist kuni järgmise päeva hommikusöögini — tavaliselt umbes tunnine periood.

Soovitatav

Selle nurga alt vaadates on paastumine meie kõigi igapäevaelu loomulik osa. Seega vahelduv paastumine pole mingi imelik kontseptsioon, vaid meie kõigi poolt igapäevaselt praktiseeritav harjumus.

Kaalulangus pasta Ji hyo kaalulangus

Jason Fung Kuidas vahelduv paastumine toimib? Paastumine, selle kõige lihtsamas võtmes, laseb su kehal kasutada energiat, mille see on hoiustanud — seda siis Kas paastumine poleb rasva üleliigse keharasva näol.

Lihasmassi kasvatamine

Keharasv on toidust saadud energia, mis on kehasse hoiustatud. Siin kohal on oluline mõista, et see on täiesti normaalne ning inimesed on niimoodi arenenud.

Kiire rasva kahjumi toitumine Kas poks poleb rasva

Kui toit polnud kättesaadav, siis paastuti ja pärast saaklooma või mõne muu toiduallika kätte saamist söödi. See ongi vahelduv paastumine, ainult et tol ajal ei tehtud seda lihtsalt teadlikult. Sama kehtib ka söömise ja paastumise kohta.

Kuidas poletada rasva 2 nadala jooksul Toiduained, mis poletavad keharasva nimekirja

Paastumine on mündi teine külg — kui sa ei söö, siis sa paastud. Kui me sööme, siis neelame toiduenergia näol alla rohkem, kui meie kehal on võimalik koheselt kasutada. Osa sellest energiat on tarvis kusagile hoiustada, et seda oleks võimalik hiljem kasutada.

  • Üks toidukord päevas?
  • Kasulikku - Loodus BioSpa
  • Erinevad paastumisviisid 24 tundi paastu x nädalas 24 tundi järjestikust paastumist nädalas korda, millele järgneb tavapärane toitumine.

Selle protsessi juures osaleb hormoon nimega insuliin. Söömise ajal insuliini tase meie kehas tõuseb, mis aitab üleliigset energiat hoiustada kahel järgneval moel: Süsivesikud lõhustatakse kehas eraldiseisvateks glükoosi suhkru üksusteks, mis seejärel ladustatakse nii maksa kui ka lihastesse. Selline süsivesikute ladustamisruum on aga piiratud ning kui see tase on Kaalulangus sprintimisest, hakkab maks üleliigset glükoosi rasvaks konverteerima.

Osa sellest rasvast ladustatakse maksas, kuid enamus sellest transporditakse siiski rasvkudedesse üle terve keha. See sama protsess liigub aga vastassuunas juhul kui me ei söö ehk tegeleme paastumisega.

Insuliini tase kehas langeb, andes sedasi märku, et tuleb hakata hoiustatud energiat põletama, sest toidu näol enam uut energiat peale ei tule. Glükogeen on keha jaoks kõige kergemini ligipääsetav energiaallikas.

Kui edukalt õnnestub paastuga kaotatud kilod eemal hoida?

See lõhustatakse kehas glükoosimolekulideks, et seejärel keha energiaga varustada. See tegevus pakub kehale energiat umbes tundi, pärast mida hakkab see aga põhiliselt keharasva lõhustama ning sellest energiat tootma. Otseloomulikult on see protsess tegelikult palju keerulisem, seletasin selle lahti nii lihtsalt, kui vähegi võimalik.

Nagu ma eelnevalt mainisin, siis pole olemas ühte kindlat metoodikat, kuidas vahelduvat paastumist harrastada, vaid selleks on olemas mitmeid erinevaid viise: meetod — see moodus Kas paastumine poleb rasva sulle võimaluse süüa 5 päeva nädalas tavapäraselt ning kaks päeva paastuda.

Mis on intermittent fasting ehk vahelduv paastumine?

Pikem paast — paastuda on võimalik ka tundi ja isegi pikemalt, kuid sellega kaasneb nii palju erinevaid asju, mida jälgida ning selles postituses soovin keskenduda just lühemale, igapäevasele paastumisele Vahelduva paastumise kasutegurid Kui sa ei söö mingi teatud perioodi vältel, siis teed oma kehale ja ajule tegelikult väga suure teene.

Paastumine ja sellega kaasnevad positiivsed mõjud on evolutsioonilisest aspektist täiesti loogilised. Enamuse inimkonna ajaloost ei söönud me kolm korda päevas, rääkimata vahepealsest näksimisest. Vastupidi, enamasti polnud toit kergesti kättesaadav ning inimkeha harjus edenema ka paastunud olekus. Me istume suure osa päevast arvuti taga ning sööme, millal iganes me soovime, olgugi, et meie kehad pole sellise käitumisega tegelikult harjunud.

Ma olen seda oma eelnevates postitustes korduvalt toonitanud ja teen seda veel korra: me ei ole väga palju erinevad inimestest, kes elasid tuhandeid aastad tagasi. Meie keha on arenenud väga pika evolutsioonilise perioode vältel ning kahjuks meie tänane moodne elustiil ei sobi kokku sellega, kuidas tegelikult peaksime igapäevaselt käituma.

Mis on vahelduv paastumine?

Paastumise esmane ja kõige ilmselgem kasutegur on muidugi kaalulangus. Samas on sellel veel mitmeid positiivseid mõjusid, mida teati juba iidsetel aegadel. Sel ajal usuti, et toidust hoidumine puhastab keha toksiinidest ning noorendab ja tervendab seda. Tänaseks teame, et kuigi neil endil sellele ilmselt teaduslikud kinnitused puudusid, oli neil siiski tuline õigus! Alljärgnevalt mõned positiivsed füüsilised kasutegurid: Kaalulangus ja keha rasvaprotsendi vähenemine [ 3 ] Alanenud veresuhkru ja insuliini tase [ 4 ] Võimalik paranemine II tüübi diabeedist [ 5 ] Vaimne selgus ja paranenud keskendumisvõime [ 6 ].